Hei-hei kõik trendikad!
Kuna olen Trendiruumis ennegi kajastanud meenutusi ja emotsioone mõndadest muusikaüritustest, nagu näiteks eelmise aasta Viljandi Folgist, siis mõtlesin, et tahan seda teha ka see aasta. Kahjuks läks kuidagi nii, et ma ise ei jõudnudki sinna, aga õnneks käis seal mu hea sõber Erlend, kes oskab ka super hästi pildistada ning nüüd ongi teie ees tema reportaaž selle aastasest Viljandi Folgist.
23. – 26. juulil toimus juba järjekorras 23. Viljandi pärimusmuusika festival ehk rahvakeeli Folk, mille raames nagu juba tavaks on saanud kogunes Viljandisse üheks meeldejäävaks nädalavahetuseks üle viiekümne kollektiivi nii Eestist kui mujalt maailmast, viljeledes muusikat regilaulust funki ja afropopini ning vanadest eesti rahvaviisidest elektroonilise muusikani.
Viimaste aastatega võrreldes temperatuurilt veidi tagasihoidlikum ilm jättis Viljandi järveäärse sel aastal võrdlemisi tühjaks ja julgustas folgilisi veel enam aega veetma lossimägedes.
Kindlasti on oluline roll festivali juures just ka Viljandil kui linnal endal, ei oskakski paremat kohta taolise festivali korraldamiseks ette kujutada, kui just see idülliline kauni maastiku ja tugeva ajaloohõnguga väikelinn, mida näib, et ka kõik folgilised palavalt armastavad.
Meeldejääva kontserdi andis juba esimesel õhtul ansambel Trad.Attack! Bänd, kes seob ürgset rahvamuusikat uuema helikeele ja kohati isegi elektroonilise rütmimuusikaga.
Trad.Attack! esitas oma värsket kauamängivat “AH!” ja kuna kontsert tõesti sügava mulje jättis, sai mindud kuulama ka teist, laupäeval Kaevumäel toimunud kontserti.
“Trad.Attack! on särav näide tuleviku folkmuusikast – sõbralik, kirglik, värske, dünaamiline, lõbus ja juurte juures!” (Aengus Finnan, USA, showcase-festivali Folk Alliance International peakorraldaja)
Öö hakul hakkas plaate keerutama Heidy Purga
Meeldejäävad kontserdid andsid festivalil kodumaistest artistidest ka näiteks Zetod.
Ja Curly Strings… Mõlemad kontserdid, kräsupead ja Zetod, olid praktiliselt välja müüdud ja publik laulis ning tantsis kaasa justkui oleks nad neid lugusid juba varem kuskilt kuulnud… Ilmselt olitki.
Nagu juba öeldud, olid mõlemad kontserdid suurepärased, kuid ei pakkunud sel korral suurt üllatusmomenti. Kõik oli nagu pidi ja nagu oodata võis. Kui folk peaks välja valima folgi aasta artisti, siis oleks see kindlasti Jalmar Vabarna, sest see mees muudab kolm bändi veel paremaks ja üleüldse jõuab ta nii palju.
Küll aga oli suur üllatus seekordne muusikute pimekohting viimasel õhtul, kus lavale astusid pärimusmuusikud Eeva Talsi, Ruslan Trochynskyi, Sandra Sillamaa, Taavet Niller, Tõnu Tubli, Mari Kalkun, Silver Sepp ja Jalmar Vabarna ning muude muusikastiilide esindajad Sander Mölder, Mari Jürjens, Kallervo Karu, Andre Maaker, Marten Kuningas, Liisi Koikson, Karl-Erik Taukar ja Robert Linna.
Kes kellega koos mängima hakkas, otsustas publik. Läbi EMT Live äppi oli võimalik igaühel hääletada milliseid muusikuid omavahel koos mängima hakkavad. Hääletustulemused selgusid alles kontserdil ning nende põhjal moodustunud duod asusidki kohapeal väga omapäraseid improvisatsioonilisi muusikateoseid ette kandma.
Kontsert oli ääretult lõbus ja oma sõnaosavusega särasid eriliselt just näiteks Jalmar Vabarna ja Karl-Erik Taukar, mõlemad suutsid oma impro esitustes väga taibukalt ja humoorikalt teineteist tögada, kuid suupeale kukkunud ei olnud ka teised üles astunud artistid.
Ka see kontsert oli välja müüdud ja rahvas nautis festivali viimast kontserti täiel rinnal, ja kahtlemata, oli ta ka nautimist väärt.
Fotod: Erlend Arras
“Viljandi pärimusmuusika festival on muutunud sündmuseks, mille järgi mõõdame oma aastat. Kui folk on käes, ongi üks aasta jälle möödas.” Toomas Hendrik Ilves, Eesti Vabariigi president
Aitäh Erlend, sulle selle sisuka ülevaate eest ning ma loodan, et kõik kes sellest üritusest ilma jäid, said maigu suhu ja tahavad ka ise sellest järgmine aasta osa saada.