_____________________________
Hei-hei kõik trendikad!
Eelmisel nädalal käisin ma Eesti Vabaõhumuuseumis töö asjus üht valgustit pildistamas, millest pidin pildistama valges kui ka pimedas variandi. Kuna vabaõhumuuseum asub linnapiiril, kuhu kanti ma naljalt ei satu ja sinna minek võtab ikka veidi rohkem aega (eriti ühistranspordiga minnes), siis otsustasingi mõlemad variandid kohe ära pildistada. Õnneks sellel päeval mul vedas ning sinna ja tagasi sain autoga – thank god et mu ema viitsis mulle järgi tulla, sest ma olin läbi külmunud. Kuna vahepeale jäi aega üle ning kõikjal oli imeilus loojuva päiksevalgus, siis mõtlesin, et miks mitte endast mõni sügisesem pilt teha, sest statiiv oli juba töö pärast kaasa taritud (kes pole fotograafiaga kursis, siis pimeduses ei saa valgusteid pildistada ilma statiivita).
Ma olen nii õnnelik, et ma sinna pidin minema, sest ilmselt ise niisama poleks miski viinud ja ausalt öeldes ei teagi miks… Seal oli võrratult romantiline ning seal toimus ka mu selle aastane sügissesse armumine ära (minu arust iga aasta iga aastaajaga tuleb mingi hetk see peale), jalutasin seal ringi suur naeratus näol, sest kõik oli lihtsalt nii maagiline, värviline ja ilus. Mul vist polegi konkreetset lemmikut aastaaega, sest kõikides on miskit erilist, mida teistes aastaaegades pole ning ma ei kujuta ette, et ma elaks kuskil kus oleks koguaeg suvi või talv – vaheldusrikkus on hea meelele, muutust on vaja.
Aga kuskil kaskede taustal lõingi enda statiivi laiali ja tegid tänu Canon 6d kaamera wifile ja EOS Remote appile (mis mõjub kaamerale kui pult vms) endast sellised kaunid portreed. Jäin rahule!
Minu jalutuskäigule pani punkti KOLM kitse, keda ma 7 meetri kauguselt imetleda sain. Pilti kahjuks ei jõudnud teha, sest kui ma sahmima hakkasin, hakkasid ka nemad muidugi liikuma, aga see oli nii imeline hetk – mul tõusis reaalselt kananahk ihule kui ma neid esmalt nägin. Ma ei osanud arvata, et ka aiaga ümbritsetud looduses mõndasi vabalt liikuvaid loomi võib näha. Pärast rääkisin seda ka kassas olevale töötajale ja ta oli väga üllatunud ning ütles, et on ka ise mõelnud kas siin mõned loomad ringi liiguvad.
Kahjuks õhtul tõusis mul palavik, seega polnud vist kõige õigem end t-särgi väele võtta veidikeseks ajaks, sest tegelikult juba enne mul nina veidi sügeles. Jäingi haigeks, mille üle ma olin nii-nii kurb, sest ma kavatsesin järgmisel päeval sirge seljaga Tallinn Fashion Weekile minna, aga kus te sellega muidugi. Õnneks ma veidi sellest siiski osa sain, sest ravisin end jõudsalt. Mu järgnevad postitused tulevadki sellest, kuidas ma end sügiseti-talviti ravin ning outfitid TFW’ilt ning mis veel… Ma olen mõningaid ideid oma märkmikusse kirja pannud, seega jaa, kindlasti tuleb-tuleb miskit.
Minge külastage kiirelt Eesti Vabaõhumuuseumi või siis minge niisama loodusesse, näiteks kuhugi rappa, sest hetkel veel on looduses värve, aga juba kohe varsti on need tuhmunud…
Musid-kallid-kukerpallid
Kamilla Katarina
♥♥♥
